B. cereus'e jaoks sobivad kasvutingimused

Mikroobide kasv sõltub nii füüsikalistest (temperatuur, kiirgus, pH, gaasiline keskkond, veetustumine, osmootne rõhk) kui ka keemilistest faktoritest (toitumis­tingimused, koos kasvavate liikide omavahelised mõjutused). Mikroobide vastu­pidavus mitmesugustele füüsikalistele faktoritele on küllalt erinev. Nii on igale mikroobiliigile iseloomulikud vaid temale omased optimaalsed kasvutingimused. Samal ajal tuleb arvestada ka mikroobide suurt kohanemisvõimet erisuguste tingimustega, mis raskendab omakorda kontrolli kasvu üle.

Temperatuuri füsioloogiline toime mikroobide kasvule on suurel määral seotud temperatuuri otsese mõjuga mikroobi ensümaatilise aparaadi aktiiv­susele. Madalatel temperatuuridel ensümaatiline aktiivsus väheneb ja sellega kaas­neb kasvukiiruse langus. Kõrgematel temperatuuridel kasvavatel mikroobidel on ensümaatiline aparaat termoresistentne mitmesuguste metalliioonide kaitsva toime ja suurema hüdrofoobsete aminohapete sisalduse tõttu valkudes. Lisaks eeltoodule on kuumalembeste mikroobide membraanides enam küllastunud rasvhappeid. Madalatel temperatuuridel muutuvad aga sellise struktuuriga memb­raanid vahajaks ja funktsioneerimatuks. Selle vältimiseks on neis tingimustes kasvavatel bakteritel membraanides suurem eelkõige küllastumata rasvhapete hulk. Temperatuuri, mille juures mikroobi­rakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum­temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas.

B. cereus'e elutegevust ja kiiret paljunemisvõimet piimas ja/või piimatoodetes soosivad:

  • keskkonnas temperatuuri vahemik 6...50 °C, kusjuures optimaalne kasvutemperatuur on 30-40 °C;
  • keskkonna sobiv pH vahemik 4,9-9,3;
  • soovitavalt aeroobne kasvukeskkond. B. cereus moodustab spoore ja produtseerib toksiine aeroobsetes tingimustes;
  • vee aktiivsus minimaalselt 0,93-0,95;
  • kuni 10% NaCl olemasolu kasvukeskkonnas;
  • osmootne rõhk - spoorid on osmootsele rõhule vastupidavamad kui vegetatiivsed rakud.

   

Illustratiivne pilt ühe bakteri olemasolul toimuv kiire paljunemine soodsates tingimustes

B. cereus'e kasvukõver koosneb 4 faasist, mis iseloomustab ühe generatsiooni pikkust (12-24 tundi):

Lag-faas: sattudes piima, bakterite kiiret paljunemist veel ei toimu, vaid kohanetakse olemasoleva kasvukeskkonnaga;

Log-faas: bakterid on uues kasvukeskkonnas kohanenud ja algab nende kiire paljunemine, kõiki toitaineid on piisavalt, ning kui nende kasvu miski ei inhibeeri, siis arvukus lühikese ajaga tõuseb väga kiiresti;

Statsionaarne faas: bakterite arvukus on saavutanud maksimaalse taseme, enam arvukus ei suurene, sest toitainete sisaldus on minimaalne, keskkonda produtseeritud ained hakkavad nende endi elutegevust pidurdama, esineb olemasolevate bakterite arvukuse kahanemine juurde paljunenud bakterite arvelt;

Surma faas: kuna toitained on kasvukeskkonnas lõppenud, siis algab olemasolevate bakterite arvukuse kahanemine. 

Joonis bakterite kasvukõverast soodsates tingimustes teatud aja jooksul: kohanemis- ehk lag-faas, paljunemis- ehk log-faas, stabiilne ehk statsionaarne faas ja surma faas.

Küsimused

Millises Bacillus cereus’e kasvukõvera faasis on võimalik nende bakterite elutegevust hoida kõige enam kontrolli all?

Kuidas pidurdada Bacillus cereus’e paljunemist piimas?