Toidumürgistus

Kuigi osa inimesi võib olla ilma toidumürgistuste sümptomiteta          B. cereus'e kandjateks, siis haigustekitajate ülekandmist inimeselt inimesele ei ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega.

B. cereus võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist:

    • Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles B. cereus'e bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb B.cereus'ega arvukuses 105 -108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse seedeensüümide ja maohappe madala pH tõttu. Pärast peiteperioodi lõppu peamiseks sümptomiks on vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega ja iiveldusega, oksendamist esineb väga harva. Haiguse ilmnemisel kestab see 12-24 h ning on iselimiteeruv.

    • Oksendamisega kulgev puhang: Seda iseloomustab lühike peiteperiood, vahemikus 0,5-5 tundi pärast saastunud toidu söömist. Sümptomid, nagu oksendamine ja iiveldus, esinevad suhteliselt kiiresti, mis näitab, et B. cereus on produtseerinud toidus suurel hulgal toksiine. B. cereus'e arvukus kontamineeritud tootes võib ulatuda 103-1010 bakterini/g kohta. Haiguse ilmnemisel kestab see 6-24 tundi ja on iselimiteeruv.

 

(http://www.stop-readymeals.com/...)

  

 

 

 

 

 

(http://home.comcast.net/...)

Joonistel on illustratiivselt kujutatud kontamineeritud toidu söömise tagajärjel toidust tingitud haigestumist, mille põhisümptomiks on kõhuvalu.

 B. cereus'e haigustekitavuse võime määravad ära teatud virulentsusfaktored (Mikelsaar, 1998):

  1. mikroobi võime kinnituda peremeesorganismi epiteelrakkudele või neid katvale pinnale;
  2. mikroobide paljunemisvõime organismi sekreetides;
  3. organismi tungimise võime;
  4. organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritumine.

Nimetatud virulentsusfaktorite olemasolu mikroobidel määravad ära mikroobirakus olevad geenid, mis paiknevad kromosoomis või plasmiidides. Samas on teada, et esitatud virulentsusfaktorid võivad muutuda, sõltudes keskkonnast jms teguritest.

Toidumürgistuse 10 peamist põhjust (Roasto et al., 2004)

  1. toit on valmistatud liiga vara ette ning on säilitatud toatemperatuuril, s.o mitte külmikus;
  2. enne külmikusse panemist on toitu liiga aeglaselt jahutatud;
  3. toitu pole taaskuumutatud piisavalt kõrgete temperatuurideni, hävitamaks toidumürgistust põhjustavaid baktereid;
  4. toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine;
  5. toidu alavalmistamine;
  6. sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg;
  7. ristsaastumine toorelt toidult valmistatud toidule;
  8. kuuma toidu säilitamine temperatuuril alla 65 °C;
  9. nakatunud toidukäitlejad;
  10. toidu ülejääkide kasutamine.

Toitu on võimalik saastumise eest kaitsta (Roasto et al., 2004)

  1. toidu säilitamine kaetuna, kui võimalik;
  2. sobimatute, puudulike seadmete mittekasutamine;
  3. määrdunud lappide mittekasutamine, eelistada tuleks ühekordseid lappe;
  4. toidu kätega puudutamine ainult hädavajaduse korral, eelistada tuleks pintsette, taldrikuid ja kandikuid;
  5. toore ja keedetud-küpsetatud toidu eraldi hoidmine valmistamise, säilita­mise ja edastamise kõikidel astmetel. Toore ja kõrge riskiastmega toidu käitlemiseks ei tohi kasutada samu seadmeid ja tööpindu;
  6. putukate, loomade ja lindude toiduruumidesse tulemise või toiduga kokku­puutumise vältimine;
  7. toidu säilitamine närilistekindlates nõudes ning kaante tihedalt taassulgemine pärast toidu kasutamist;
  8. isiklike hügieeninõuete täitmine igal ajal;
  9. kõik toidukäitlejad peavad kandma sobivat kaitseriietust;
  10. sööginõude või -riistade toiduga kokkupuutuvate osade, näiteks noaterade mittepuudutamine;
  11. kõlbmatu toidu või toidujäätmete ja prügi eemaldamine viivitamatult ning nende hoidmine lahus kõrge riskiastmega toidust;
  12. sügavkülmutatud liha ja linnuliha sulamisvesi või kasutatud pinnad ja seadmed ei tohi kokku puutuda kõrge riskiastmega toiduga;
  13. õigete puhastus- ja desinfitseerimisprotseduuride kasutamine;
  14. kätepesemisvalamute mittekasutamine toidu- või toiduseadmete pesemiseks ning toidupesemisvalamute mittekasutamine käte pesemiseks;
  15. toidu ostmine usaldusväärsetest allikatest.

Küsimused 

Kas Bacillus cereus’e olemasolu inimese seedetraktis näitab tema haigestumist ilma sümptomiteta?


Mille poolest erineb Bacillus cereus’e poolt inimese haigestumisel esile kutsutud kõhulahtisusega kulgev puhang oksendamisega kulgevast puhangust?

« Eelmine | Järgmine »